Профиль

Обо мне: Erialane auto-biograafia Ennuste, Ülo (1932), olen peamiselt töötanud makroökonoomika alal, eeskätt mitte-konventsionaalselt heterodoksel evolutsioonilisel mehhanismide modelleerimise tiival, rahvusvaheliselt märgatavalt avaldanud vast rahvuslike majandusmehhanismide stohhastilise optimeerimise ning Eesti majandussüsteemi tranitsioonide alalt. Sündinud 27. V 1932 Tartus. Lõpetanud 1956 TPI ehitusteaduskonna cum laude, 1963 kaitsesin majanduskandidaadi (praeguse ekvivalendi järgi PhD) ja 1975 majandusteaduste doktoriväitekirja (DSc(econ)) Eesti TA juures, 1984 majandusmatemaatika professori kutse diplom Moskvast ning 2007 Audentes Ülikooli audoktor. Olnud 1957–2004 Eesti TA Majanduse Instituudi (a-st 1995 TTÜ Eesti Majanduse Instituut, a-st 2005 TTÜ majandusuuringute teaduskeskus) teadur, osakonnajuhataja, juhtivteadur ning teadusdirektor, 2005–07 TTÜ majandusteaduskonna avaliku sektori ökonoomika õppetooli erakorraline vanemteadur ning 2007-9 Audentese Ülikooli Euroopa Instituudi professor ning 2009 keskel TTÜ majandusuuringute teaduskeskuse erakorraline uurimisprofessor evolutsioonökonoomika alal. 1960. a-il alustasin rahvusliku majanduse tootmise ja tarbimise dünaamiliste maatriksbilansside mudelite koostamist ja olin taoliste mudelite rakendajaid meie rahvusliku majanduse prognoosimisel. Selle valdkonna teoreetilised uurimused algasid minul 1964 ilmunud artiklist „Maatriksite teooria majandusteaduses”. Selles valdkonnas jätkates juhtides Majanduse Instituudis pikaajalist kollektiivset teemat Eesti majandusarengu prognoosimine ja planeerimine dünaamilise maatriksbilansi abil (arvtulemused tollajal ei kuulunud avaldamisele) ning töötades välja teooria suuremõõtmeliste majanduslike dekomponeeritud/koordineeritud ehk turumajanduslikku laadi tasakaalumehhanismide abil lahendamiseks (ettepanek Eestis majandusplaneerimises turumehhanismide rakendamiseks on põlistatud intervjuu-artiklis: Brutus, L., Ennuste, Ü. 1965. Un domaine d´expe´rimentation e’conomique.- Democratie Nouvelle, Mars, 89 – 94). Seda suunda arendasin edasi eeskätt majandusmehhanismide optimumdisaini ning tõerääkimise mehhanismide matemaatiliseks modelleerimiseks. Samas tegeledes aspirantide juhendamisega ning kaas-juhendamisega: Teet Rajasalu, Alari Purju, Tiit Kallaste, Mari Meel, Andrei Matin, Ilmar Ehin, Enn Kareda, Grigori Orenshtein, Tiia Püss, Jüri Uustalu ja lisaks mitmed mittestatsionaarsed aspirandid: Lidia Kukke, Edith Kasterpalu, Jüri Ülesoo jmt. Samuti olles majandusteadusväljaannete erialatoimetajaks eesti, vene, inglise ja saksa keeles ning toimetuskolleegiumites, eeskätt TA Toimetistes 1985-96, Eesti Entsüklopeedias 1994-99, viimatistel aastatel TTÜ ajakirja “Pcoceedings of the Institute for European Studies” toimetuse liige, samuti SA Valge Raamat toimetuskolleegiumi liige. Eesti taasiseseisvumise ajal osalesin rahvusliku majanduse transitsiooni teoreetiliste probleemide lahendamisel: nt siirduvas majandussüsteemis tõerääkimise tagamiseks (Ennuste, Ü. 1991. Tõerääkimise tagamisest ja tingitud riskikartuse vähendamisest sotsiaal – majanduslikes juhtimissüsteemides. Rmt: Jaan Laas (toim) Demokraatia. Diskussioon. Demagoogia. Tallinn, 43-54), krooni ja erastamisväärtpaberite matemaatilise tasakaalumudeli püstitamisega Eesti Panga tellimusel (avaldatud 1995), tööstuse ja hõive ning suurerastamise seoste modelleerimisel ning analüüsimisel (1995), meie etniliste rühmade hirmude analüüsimisel ning hindamisel majandusliberaliseerimisest (1996, kaasautor A.F. Ott), eestikeelse majandussõnavara arendamisel (1992) ja okupatsioonide majanduskahjusid hindavate metoodikate koostamisel (1996) ning pikka aega Eestis üldiseid okupatsioonide kahjustusi kajastava valge raamatu koostamisel (2005). Viimatise ajajärgu majandusteoreetilised uuringud käsitlevad veel Eesti ja Ida-Euroopa muutumisprotsesse ning Eesti majandussüsteemi institutsionaalse evolutsiooni probleeme (nt 2007). Viimatised teoreetilised uuringud on keskendunud stohhastilise majandusmehhanismide disaini käsitlemisele, eeskätt avaliku sotsiaal-majandu